kõik on uus septembri kuus

lasteaia lõpupidu
enda lapse omale ehk läheks
kupeldajast kasvatajatädi
nii rõõmsalt huilgab piparkoogi tantsu pääle
ei - palun vaiksemaks
keerake veidi vaiksemaks voluumi
see on lõppematu lasteaed
kaugel Peetruse väravatest

Karabin

Leban ja valvan karabine.
Vormikas Veenus pesakasti ümaral aknal sosistab:
"Vaata! Heida end siia!"
Ta kaanetab peagi oma kuningriigi luugi,
mesise kambri elu magusas kärjes.
Lendaks kaasa, kui tunamullu ei oleks varastatud
neetud karabini mu suveõhtute kiigelt...

Seenevaba aedik

Mis viga kiidelda printisipiaalsusega?
Kullata oma seanahka kasinusega,
kui kodus pole ühtegi trühvlit.
Nii vapper ja tubli askeet!
Kiidukukk kiidab kolm korda
ontliku tõpra südikust,
et ta pole kärssa toppinud mulda
kus pole gurmaanide seent.

nurjumine

ajaliku elu liiv
valgub anumas hetkeks alla
ühes õnn ja teisal ahastus
mure ning rõõm ainumas telg
valgud ühest teise
kukud ahastusest välja
kaljult langed õndsusse
seal kusagil keskel ei ole kumbagi

aga sinna me ei jää-
valgume ja kukume läbi...

lapse ööd

hääd ööd issile
hääd ööd emmele
mind süles kantud sängi
liiga
vara lõppes õhtu

külaliste jutukõmin
tuleb pimedasse
tuppa
praokil uks ja valgus
võtan ta rõõmuga kaasa

nii
mäletab ema
nii mäletab isa
su hällitamine on ime
viivuks on
kadumatut

hiljem ainult meenutad...

10. rõõmsat kutsikat

Hing mu vana koer,
kiunus mure tammele,
liha lämmatas kutsika.
Me vaevatud hingepenid
saavad otsa kui neegrid
rõõmsas lastelaulus.
On veel haukujaid
nad ei tunne numbreid
järjekorra - numbreid.

Sügis on romantilises meeleolus

Hääbumise rõõm kütab kalmistu laternas kirgi.
Surma, koolemise himu aab meid vihmas kiima.
Keera! Keera heisatud eluvaim lõõskavasse urgu!

---

Pärlid kleepuvad,
pilved nuumavad sügist,
rasvased lombid lopsaka poriga
loovad emakest maad,
kellegi maitse järgi.

---

Kopsud hingavad niisket kurbust,
maised tunnid vettind,
seenedki - aitab, aitab!
Ei aita...

Golden Brown

magus teadmise piin erutab
peksab piitsaga südant
mõttele on keel ussina
kruvinud tilkuva pilu

nii mahlakas on tundmus
sütele asetan hinge
tahan aimu mis on seal
seal tumedais urkais

ihkan vahukommiks lõkkel
kuldpruuniks maiuseks
õnne viimaseks söömaks
enne vahedat tera...