mõra

oli juba ammu
selline - sümboolne
täna venis risti
üle autoklaasi
on ka - sümboolne
seekord sügavam

mõtle suurelt

mu väikeses sagaras
paremal või vasemal
ei teagi

kusagil seal
pea lae peal
hulbib mõte

nanoskoopiline
idee hääbumise ilust

motiveerivatest teostest

kihisevad õnnemolekulid käravad
jah - pinnuta tagumik ongi õnn
saad 200 daalaga alustada viisakat äri
elektronpilv kannab ta kaugele

mina ei purjeta - olen rõõmuta aatom
ainult veidi õnnemolekuli pesitseb ihus

ei valeta

täht ei valeta
statistika kogub sõnu
loendab pääs kokku su põhu

lugu katkisest kummist

lugu hargnes hirmust
katkisest hingest
kummist haprast

hirmus harali loos
hinges katkises
hapras kummis

kummist
katkisest
lugu

/- inspireeritud -/

uni veidrast floorast

millest Sina und näed?
arvatavasti lilledest
ei - mitte neist peeneist
nende Aednik on viinud rahu

liha vürst on rahul...

üks vürtsikas lihatoode
pekk pikitud kullaga
kibedaim pipar ihul
sisse hõõrut kasuga
roiete hõrku liha
maitsestab äraandmise õun
õeluse kibe vorstirohi
töötleb südame lihast
ükski rakk pole maitseta
keelel kuumab hõrk põrgu...

e-elu

No nii, nüüd on siis üles soendatud interneti e-suhted ja mu täisväärtuslik e-elu võib alata. Minu selle e vormile on nüüd ka olemas:

* http://twitter.com/jaansuld
* kasutjakonto hästivarustatud suhtlusportaalis

Mis ma sellega siis õppisin? Hetkel seda, et sellised keskkonnad on peenelt üles ehitatud ja isegi kui sa uploadid säutsutajasse oma pildi, siis kõlab tunnustavalt umbes midagi sellist "That's nice picture!". Jah, ma olen maru kena ja tore ning naine tegi reisil olles kah hea pildi. Mis ma oskan kosta.

Samas - kirvest saab kasutada väga mitmel viisil. Inimesed kes edastavad oma pisikesi eksistentsi olemasolu sõnumeid on armsad. Ühesõnaga mu e-askeesi aeg on möödas, hakkan taas möllama internetis ja tegema oma arust olulisi asju.

Püsige lainel ja jälgin ka teie pisikesi e-elu avaldumise vorme.